Tuesday, May 28, 2013

Rannaelamused

Möödunud nädalal võtsin end kokku ja läksin randu otsima, neid on siin mitmeid. Ikkagi Vahemere-äärne piirkond. Kuulu järgi pidavat trammiga nr 3 lõpp-peatusesse sõitma ja sealt saamast bussi peale minema. Väidetavalt pidi bussile ka Montpellier' ühistranspordi kaardiga saama. Tegin siis nii nagu öeldud: sõitsin viimasesse peatusesse Étang de l'or, tulin trammilt maha ja nägingi kohe paremat kätt bussi seismas. Tegu oli nr 131'ga, kuid uksel oli silt, et seal ühistranspordi kaart ei kehti. Ei olnud tahtmist 1,50 EUR sõidu eest maksta, eriti veel kui ei tea üldse kuhu sõita või kus maha tulla. Hakkasin siis hoopis jala minema, vastutulevate inimeste järgi. Tegu oli õhtuse ajaga ning kõik rannalised olid tagasiteel. 
Pärast 20 min kõndi hakkasin vaikselt hooneid nägema. Peatusin sillal, et vaatepilti jäädvustada. 



Samal ajal tuli üks noorte kamp minu käest küsima, et kuhu rand jääb. Jäid imeliku näoga vaatama, kui kuulsid, et olen samuti siin esimest korda ja et mul pole vähimatki aimu kuhu meie ühine sihtpunkt jääb. Võib-olla arvasid, et teen nalja... 

Jätkasin siis oma teekonda, jälgisin jällegi kuhu suunas inimesed lähevad või õigemini, kust nad tulevad. Jõudsin rõõmsalt sildini Palavas-les-Flots, mis oligi otsivata ranna nimi. Mõtlesin kergendusega, et ega see rand siit kaugele jääda ei saa, kui juba sildini olen jõudnud. Sildist paar meetrit edasi algasid nr 131 peatused, hakkasin neid järgima. Kõndisin ja kõndisin, aga randa ei kuskil. Kui  olin juba oma poolteist tundi jalutanud, siis olin juba üsna kindel, et olen valesse suunda läinud. Otsustasin aga järgmise bussipeatuseni kõndida ning sealt edasi mõelda. Bussipeatused ju siin samas, kus see rand siis on!? Seisin siis hetke peatuses, kui märkasin vasakut kätt merd. Pöörasin uudishimust vasakut kätt jäävale teele ning ennäe - liivarand vaatab kaugelt vastu. Kergendunult tormasin otse edasi. 



Istusin samale kõnnitee servale maha, jalad üle tee ääre ning katsusin jalaga liiva. Eelistan siiski Kauksi kollakaspruuni jämedateralist liiva, kui siinset valget tolmusegast liiva. Jalad määrib ära...Paar lonksu vett ja tuul juustes, nautisin rahulikku mere-äärset õhkkonda purjetajate ja surfaritega. Ei olnud tahtmist kuhugi liikuda. Jäin mõneks ajaks kohta vaatlema.  


Eesmärk polnud veel aga täidetud - pidin leidma üles Palavas'e restorani piirkonna, kuna suveks on seal tõenäoline mõni tööots leida. Kõndisin mööda rannapromenaadi ning peagi jõudsingi kohale. 

Randa saab ka kõrgemalt vaadelda
Kanal restoranide-kohvikutega
 Tegin kaks tiiru kanalile peale ning otustasin bussiga tagasi sõita. Järgmine kord pean spordijalanõud jalga panema, siis lähen jala tagasi ka. Väidetavalt pidi buss nr 131 aga suveks oma süsteemi muutma ja siis saab ka ühistranspordi kaardiga sõita. Eks ma siis juunis kõik need kaks nädalat ainult 131'ga sõidangi. Ilmad võiksid aga soojemaks minna, hetkel ei suuda veel end tuulises rannas oma värskelt ostetud päevitusriiete peale võtta. 

Veel huvitavaid pilte internetiavarustest Palavas-les-Flots'st: