Kevadekuulutajad

Mõtlesin täna ülikooli vastas asuva kiirtoidusöögikoha Quick' menüüga tutvumas käia. Saagiks oli beekoniburgeri eine, mis osutuks isegi üllatavalt maitsvaks. Toit paberkotis ning asusin kodu poole teele. Jõudsin vaevalt esimesest ülekäigukohast mööduda, kui mingi auto mu kõrval peatas. Kõrvalistmel olev noormees pistis pea aknast välja ja hüüdis "Vabandage, neiu...!". Arvasin, et tüübid tahavad teed küsida või midagi säärast. Kummardasin siis akna poole, et kuulata, mis neil mureks on. Esimese raksuga ei saanud üldse aru, mida ta teada tahtis. Mingi jube prantsuse slängi tuli tal suust. Palusin korrata. Süütu naeratuse saatel lausus ta veelkord oma küsimuse: "Ega te juhuslikult marihuaanat osta ei taha?". Ma kukkusin sellise ootamatu küsimuse peale lihtsalt naerma, kuna neil vasekestel polnud aimugi kelle peale nad oma aega raiskasid: joogatajast karsklasega, kes igasugusest suitsetamisest kaarega mööda käib. Vastasin viisakalt "Ei, aitäh" ning jätkasin oma teekonda. Järgmise valgusfoori juures jõllitas sama tüüp aknast välja ning soovis head isu. Tänasin ja marssisin edasi. Terve tee naersin veel selle seiga üle.

Kui sügisel kohalikud jutustasid, kuidas Montpellier on Prantsusmaa kanepipealinn, siis oli mul seda esialgu raske uskuda. Aja möödudes avanesid mu silmad. Seda kraami on mulle siin juba korduvalt üritatud müüa, kuid iga kord tuleb see sellegipoolest üllatusena. Ei ole harjunud, et siin see nii avalikult käib. Just mõni nädal tagasi olin sarnases olukorras: kõndisin  Polygone'i kaubakeskuse poole ning paremat kätt teel karjus üks tüüp "Kes tahab kanepit osta?  Kes tahab kanepit osta? Neiu, te ei soovi...?". Nagu turul. Ei teinud neist välja, mul olid muud mõtted peas. Siis talvel mingi aeg trammi peatuses oodates tuli järjekordne diiler ligi. Algul küsis mu nime, kust pärit olen, millega tegelen...jättis mulje, nagu tahaks niisama juttu ajada. Ainult et järgmiseks küsimuseks tuli: "Ega te suitsetamismaterjali ei soovi?". Ma sellepeale, et "Tänan, ei. Ei suitseta."     Leppis esialgu mu vastusega ning kadus kuhugi ära. Paari minuti pärast ilmus tagasi (kuulis enne et ootan üht sõpra) ning tahtis teada ega tema midagi osta ei taha, et ma nüüd tean, kust teda leida. Naersin tüübi järjepidevuse üle ning kõndisin eemale. Uskumatu lihtsalt. 

Marihuaania sihtgrupiks on tudengid, misttõttu siis ka mina nende silmes potensiaalne klient olen. Ütle veel, et õpid ülikoolis. Määritakse teab mida pähe.

Jõuluturu tänav, tuntud ka kui kanepitänav