Tuesday, December 4, 2012

Monsieur Nov



Sõitsin 1. detsembril Marseille’sse, et üht prantsuse Nu Soul stiili esindajat, Monsieur Nov’i (a.k.a Monsieur New Original Vibe) kuulama minna. Olin juba Eestis mõelnud, et võiks kunagi kasvõi lihtsalt sellepärast Prantsusmaale minna, et ühel tema kontserdil käia. Hakkasin teda kuskil 2010 kuulama, et oma prantsuse keelt arendada ning sealt alates sai ta muusika mu igapäevaelu osaks. Ja siis sügisel Montpellier’sse jõudes avastasin enda suureks üllatuseks, et ta tuleb Marseille’sse esinema. Olin juba arvestanud sellega, et pean ühe väikese Pariisi-reisi tegema, et teda näha, kuid ei – tuli ise siia. Tundub, et unistused ikkagi lähevad täide. 



Monsieur Nov, esinemas kohas nimega le Poste à Galène

Nädalavahetus Marseille’s oli juba iseenesest üks seiklus ning see õhtu jääb ikka pikaks ajaks meelde. Kodust lahkudes kontrollisin ilusti üle, et fotoka aku oleks täis, et siis kõike ettejuhtuvat pildistada. Algas kontsert, tegin paar pilti ja ühe video, ülejäänud aja nautisin muusikat. 

 

Pärast konterdi lõppu helistasin endale takso järgi, kuna teatavasti on Marseille’ öised tänavad üsna ohtlikud, ning teatati, et läheb umbes 20 min aega. Jäin siis baarileti äärde ootama, kui nägin korraga seda lauljat lava ees inimestega rääkimas. Hiilisin ligi ning tegin juttu. Kui kuulis, et sõitsin tema nägemiseks 3000 km, siis oli rõõmuga nõus pildile tulema. 


Ja tulemus tuli selline:

No tore...


Natuke töötlemist  ja on võimalik vähemalt nägusid eristada.

Mul polnud välk sisselülitatud. Ja kui hakkasime teist fotot tegema, siis viskas kaamera pildi tasku. AKU SAI TÜHJAKS. Kuidas, ma ei tea. Hüüatasin „Mais pourquoooi!?“. Oi Muprhy, Murphy... miks just nüüd?
Monsieur võttis sellepeale enda telefoni välja, tegi pilti ja küsis mu kontakte, et see mulle saata. Olin hämmeldunud. Missugune artist näeb nii palju vaeva, et teha oma aparaadiga pilti, otsida fänn Facebook’ist üles ja see talle saata?

Tema telefoniga tehtud pilt ei ole küll just kõige selgem, kuid ikka parem kui mu suurepärase fotokaga tehtud jäädvustus.

Peab vist kevadel ikkagi Pariisi sõitma ja ühe korraliku foto tegema. Ja plaadile autogrammi hankima.



1 comment:

  1. Uudishimu oli nii suur, et läksin kohe youtube kuulama. Kolmas lugu, mida kuulasin oli „Toi”. Silme ette kangastus soe vann, roosiõied vees ja värelev küünlaleek ning klaas head veini. Taevane paradiis pärast väsitavat päeva. Vaat, milline sünergia tekib, kui vietnam kohtub prantsusmaaga. Muusika on kerge ja voolav ning korduv rütmienergia on hea. Hästi sobib siia juurde prantsuse keel. Tore, et said kontserdil käidud. Sellised postiivsed elamused jäävad kauaks meelde. Ja alati peab ju midagi juhtuma, seevõrd said teada, kui sõbralik ja abivalmis ta inimesena on. Mina lähen Viini sümfoonikuid (Straussi) järgmine nädal kuulama. Loodan, et tuleb huvitav kontsert, meie kaunis, lumises talveilmas.

    ReplyDelete