Sõitsin
1. detsembril Marseille’sse, et üht prantsuse Nu Soul stiili esindajat,
Monsieur Nov’i (a.k.a Monsieur New Original Vibe) kuulama minna. Olin juba
Eestis mõelnud, et võiks kunagi kasvõi lihtsalt sellepärast Prantsusmaale
minna, et ühel tema kontserdil käia. Hakkasin teda kuskil 2010 kuulama, et oma
prantsuse keelt arendada ning sealt alates sai ta muusika mu igapäevaelu
osaks. Ja siis sügisel Montpellier’sse jõudes avastasin enda suureks
üllatuseks, et ta tuleb Marseille’sse esinema. Olin juba arvestanud sellega, et
pean ühe väikese Pariisi-reisi tegema, et teda näha, kuid ei – tuli ise siia.
Tundub, et unistused ikkagi lähevad täide.
![]() |
Monsieur
Nov, esinemas kohas nimega le Poste à Galène
|
Nädalavahetus
Marseille’s oli juba iseenesest üks seiklus ning see õhtu jääb ikka pikaks
ajaks meelde. Kodust lahkudes kontrollisin ilusti üle, et fotoka aku oleks
täis, et siis kõike ettejuhtuvat pildistada. Algas kontsert, tegin paar pilti
ja ühe video, ülejäänud aja nautisin muusikat.
Pärast
konterdi lõppu helistasin endale takso järgi, kuna teatavasti on Marseille’
öised tänavad üsna ohtlikud, ning teatati, et läheb umbes 20 min aega. Jäin
siis baarileti äärde ootama, kui nägin korraga seda lauljat lava ees inimestega
rääkimas. Hiilisin ligi ning tegin juttu. Kui kuulis, et sõitsin tema
nägemiseks 3000 km, siis oli rõõmuga nõus pildile tulema.
Ja
tulemus tuli selline:
![]() | |
No
tore...
|
![]() |
Natuke
töötlemist ja on võimalik vähemalt nägusid eristada.
|
Mul
polnud välk sisselülitatud. Ja kui hakkasime teist fotot tegema, siis viskas
kaamera pildi tasku. AKU SAI TÜHJAKS. Kuidas, ma ei tea. Hüüatasin „Mais
pourquoooi!?“. Oi Muprhy, Murphy... miks just nüüd?
Monsieur
võttis sellepeale enda telefoni välja, tegi pilti ja küsis mu kontakte, et see
mulle saata. Olin hämmeldunud. Missugune artist näeb nii palju vaeva, et teha
oma aparaadiga pilti, otsida fänn Facebook’ist üles ja see talle saata?
![]() | |
Tema
telefoniga tehtud pilt ei ole küll just kõige selgem, kuid ikka parem kui mu
suurepärase fotokaga tehtud jäädvustus.
|
Peab
vist kevadel ikkagi Pariisi sõitma ja ühe korraliku foto tegema. Ja plaadile
autogrammi hankima.
Uudishimu oli nii suur, et läksin kohe youtube kuulama. Kolmas lugu, mida kuulasin oli „Toi”. Silme ette kangastus soe vann, roosiõied vees ja värelev küünlaleek ning klaas head veini. Taevane paradiis pärast väsitavat päeva. Vaat, milline sünergia tekib, kui vietnam kohtub prantsusmaaga. Muusika on kerge ja voolav ning korduv rütmienergia on hea. Hästi sobib siia juurde prantsuse keel. Tore, et said kontserdil käidud. Sellised postiivsed elamused jäävad kauaks meelde. Ja alati peab ju midagi juhtuma, seevõrd said teada, kui sõbralik ja abivalmis ta inimesena on. Mina lähen Viini sümfoonikuid (Straussi) järgmine nädal kuulama. Loodan, et tuleb huvitav kontsert, meie kaunis, lumises talveilmas.
ReplyDelete